See raamat on Läänemaa inimestest, nende endi poolt kirja pandud ning jutustatud meenutuste ja mälestuste kogum. Need meenutused räägivad lapsepõlvest, kooliajast, vanematekodust, inimsuhetest Eesti külas enamasti mitukümmend aastat tagasi. Need räägivad ka inimestest, kes neid enam ise kirja panna ei saa. Need räägivad ka sündmustest Läänemaal suure sõja ajal ning suure sõja järel. Need mälestused on ka ajast, mil eesti rahva tuhande aasta jooksul õpitud talupojatarkus osutus võimetuks võõra võimu vastu. Tuli hakata elama hoopis võõra rahva eeskujul ja käsu järgi. Kes sellega nõus ei olnud, see lasti maha või saadeti eluks ajaks vangilaagrisse. Kes sai, see põgenes kodumaalt, kes ei saanud või ei tahtnud, see pidi kohanema ja uutmoodi elu ja tööd seadma hakkama.
Siin saavad sõna põllumehed, õpetajad, arstid, metsakasvatajad, teadlased, ettevõtjad, kalurid, kultuuritöötajad, minister. Haridustasegi on erinev – põhikoolist kuni professorite ja akadeemikuni.