Noore poeedi esikkogu esitab palju küsimusi elu ja luule kohta ning markeerib nende võimalikke vastuseid.

ÕHTU

Hulgub punaste äärtega pilvi
üle sinise tuuldunud taeva
on viljapead vajunud longu
paistab päevade jälgi rohus
Aias õunapuu metsikuks muutub
tema võrasse sigineb varje
eks kunagi padrikust tulnu
kord sinna ka tagasi tahab

Peenral rooside punastes õites
on soojust kuid juba aimub
külma flokside heledas laines
Vastu jahedalt helklevat ruutu
all linnutee külmkõrge kaare
ärev õhtu jääb rabelema