Miks meri oigab? Raamatust saad teada, kuidas selgitasid seda muistsed brasiillased.

Mida arvas vanarahvas sellest, kuidas loodi metsad, mered ja ookeanid, mäed, künkad ja orud, jõed, ojad, järved ja sood? Rikkalike meeleolukate illustratsioonidega suureformaadiline raamat annab rahvaliku jutuveste stiilis lühiülevaate paljude maailma paikade mütoloogiast.

Lugeja kohtub hiiglaste ja pöialpoistega, mäevaimude ja trollidega, metsavaimude ja -kollidega, merejumalate ja -jumalannadega, merineitsite ja merekoletistega, vetevaimude ja deemonitega, draakonite ja mouradega, müütiliste koopaelukate ja nõiduslike soo-olenditega. Juttu tuleb taimedest, seentest ja samblikest; vetikatest, karpidest ja korallidest; kividest, rahnudest ja vulkaanidest; koskedest, allikatest ja kaevudest. Pärimusehuviline saab teada vanast ajast pärit uskumusi selle kohta, miks ülaste õied öösel ja vihmasaju ajal sulguvad, milline lill suudab avada aardeid peidus hoidvaid uksi, mida tuntakse kui nõia-, võluri- või haldjaringi, kuidas määras Zeus maailma keskpunkti, miks on merekarpi kõrva ääres hoides kuulda mesilaste suminat ja palju muud.

Lisaks on raamatus mõned pikemad muinasjutud, muistendid ja legendid – tšehhidelt, brasiillastelt, maooridelt, portugallastelt, iirlastelt ja inglastelt. Raamatu lõpust leiab ka mitmete pärimusega seotud sõnade seletused ning registri.