Aprillis 1855 läks Irkutskist teele Keiserliku Vene Geograafiaseltsi Siberi osakonna ekspeditsioon, mida juhtis Saaremaal sündinud baltisakslane Richard Maack. Eesmärgiks oli uurida Amuuri jõge ja selle kaldaid. See Euroopa teadusele pea tundmatu piirkond kuulus Hiina keisririigi koosseisu, aga Venemaa oli juba asunud seda hõivama. Uurimisretk kujunes pikaks ja raskeks, kuid oli üldiselt edukas. Jaanuaris 1856 jõuti koos rikkalike kollektsioonidega tagasi Irkutskisse. Maack saadeti peagi Peterburi ülesandega ekspeditsiooni tulemused publitseerida.

Raamat annab Maacki Amuuri-ekspeditsiooni ajaloolisest taustast, ettevalmistustest, teekonnast ja järelkajadest detailse ülevaate. See on tõeline seiklusjutt täis avastusi ja pettumusi, ohte, raskusi ja nendest ülesaamist, kohusetunnet ja auahnust, takistusi ja intriige. See on näide sellest, kuidas 19. sajandi keskpaigas teadust tehti, kuidas toonased uurimisretked poliitika ning impeeriumide ehitamisega põimusid.

Kuna Maacki juhitud uurimisrühma töö oli ajastule omaselt interdistsiplinaarne, siis on raamatus juttu nii Amuurimaa ajaloost, geograafiast, geoloogiast, botaanikast, zooloogiast kui ka etnograafiast. Maack oli üks esimesi Amuurimaal töötanud teadusemehi. Seega õnnestus tal avastada terve rida uusi taime- ja loomaliike, millest osa kannab tänini tema nime.

Teksti illustreerib rikkalik valik joonistusi ja kaarte pildimapist, mis ilmus koos Maacki raamatuga «Reis Amuurile» (1859).