Sel kummalisel kevadel pidid paljud oma päevi täitma teistmoodi kui tavaliselt. Laulude kirjutamine ei ole Marek Sadamale ju sugugi võõras tegevus, aga kontsertidest ootamatult vabaks jäänud õhtutel tükkisid järjepanu pähe tekstid, mis ei ole mõeldud esmajoones lavalaudadel esitamiseks. Pigem peegeldavad seda, mis toimus ühe ootamatult eraldatusse sattunud esineja hinges. Peegeldavad ühtaegu hirmu ja lootust, sekka sutike krutskiga huumorit, nagu Sadamale kombeks. Ja peegeldavad palju laiemaltki kui need paar kummalist kevadkuud.