Ameerika kirjaniku Sherwood Andersoni (1876-1941) juttudes väikelinnaelust väljendub tema elufilosoofia. Ta uskus, et inimese käitumises on määravad eelkõige instinktid ja tungid ning neid ei tohi eitada - just seda tegi tema arvates masinate ajastu. Andersoni tõmbasid üksildased, «põrunud» inimesed, kes ei oska oludega kohaneda. Tema tegelased on kimpujäänud, omadega pahuksis, ümbritsevast hämmingus, kobades elavad väikesed inimesed.