Selle raamatu veergudelt rullub lugeja silmade ette kõigi aegade maailma rahvaste sõite ja seiklusi maailmameredel, nagu autor ise märgib, a. 5000 e. Kr. kuni a. 1935 p. Kr.
Lugedes seda raamatut teeb lugeja kaasa huviküllase ekspeditsiooni meresõidu ja laeva arengulukku.
Hendrik van Looni raamat toob meie silmade ette inimkonna tegevuse selle ala, millest eestlased on sajandite jooksul intensiivselt osa võtnud. Vaatamata sellele, et van Looni raamatu lehekülgedel ei silma me eestlaste nimesid, võib lugeja teada ja tunda, et nii omapäraselt ja meisterlikult kirjeldatud meresõitudest on ka eesti mees osa võtnud ja seda mitte olude sunnil, vaid seepärast, et tal on olnud selleks kalduvust ja huvi.
Juhiksin lugejate tähelepanu eriti käesoleva raamatu kuuendale peatükile, kus käsitellakse viikingite laevu ja meresõite, mis annavad kujutluse ka meie esivanemate võimetest ja oskusest meresõidus ja laevaehituses. Olid ju meie esivanemad vanade viikingitega alalises nii kaubanduslikus kui ka sõjalises kokkupuutes, mispärast nende laevad ja meresõiduoskus ei võinud oluliselt erineda.
(Kapten Evald Pasti eessõnast)