Olen suurema osa oma elust töötanud ajakirjanikuna, kuid aegajalt vajasin oma mõtetele k teistsugust väljundit. Pegasus puuduta mind tõsisemalt umbes viis aastat tagasi ja ei andnud enam võimalust seda kõike, mis minust välja tahtis tulla, vaid enesesse jätta.

Läbi sotsiaalmeedia jagatud luuletused said hea ja tunnustava vastuvõtu ja mind üllatas, et need puudutasid väga paljusid erinevaid inimesi, nii noori kui vanu, mehi kui naisi. Nüüd on osa neist minu päris esimese luuleraamatu kaante vahel, mida illustreerivad minu tütre Helis Künnapi pildid.

Olen veendunud, et luuleraamatud pole loodud koguma tolmu raamaturiiulil. Need on ajatud, mida ikka ja jälle kätte võtta, et saada tuge oma mõtetele ja tunnetele.

Talveõhtud kamina ääres, soe pleed üll, kuum kakao ja... luuletused.

Nautigem! Sest elu on ju tegelikult pagana ilus!

Sirje Veldi, autor