Maja asub rannal. Honoral pole üürimise vastu midagi -- vanusest ja kõigist vigadest hoolimata on maja uue abielu jaoks täiuslik paik. Honora ja Sexton asuvad maja korda tegema samasuguse hooga, nagu nad alustavad oma kooselu. Igal hommikul korjab Honora kaldale uhutud mereklaasi, kus iga killu tuhmides toonides on peidus oma lugu.
Sexton leiab võimaluse maja ära osta, kuid tema ajastus on täiesti vale. Puhkeb majanduskriis ning rahalise surve kasvades hakkab Honora mõistma, kui vähe ta tunneb meest, kellega abiellus, ning kui ähvardav võib olla maailm koduläve taga.
Samamoodi nagu poolläbipaistvad klaasitükid, mida Honora rannal korjab, on «Mereklaasis» läbi põimunud teise ajastu koed, värvid ja hääled. Vivian, rahutu Bostoni seltskonnadaam, kellest, hoolimata sellest, et ta hülgab igasugused konventsioonid, saab Honora lähim sõbratar. McDermott, kes töötab lähedalasuvas ketrusvabrikus, paneb proovile Honora kõige sügavama arusaama usaldusest, ajades naise segadusse ohtlike vestlustega. Ja Alphonse, poiss, kelle avatusest saab side, mis neid inimesi koos hoiab, kui nende maailm koost variseb.