Sheila Roberts viib lugejad tagasi Moonlight Harborisse looga muusikast, lootustest, unistustest ja perekonnast, kõik see on täis Sheilale omast huumorit ja südamlikkust.

Bonnie Brinks ja tema naistebänd Merineitsid on Moonlight Harbori uhkus. Nad on pubi Purjus Meremees majabänd ja sellest kuulsusest Bonniele piisab. Inimpõlv tagasi läks ta Nashvilleʼi suurte sihtidega, kuid naasis sealt koju purunenud südame ja purunenud unistustega. Nüüd on tal lahe elu ja hiilgavalt andekas tütar Avril, kes mängib Merineitsides koos Bonnie ja Bonnie ema Lorettaga.

Avrilil on oma suured unistused. Tema elu Moonlight Harboris on hea – ta armastab laulmist ja kitarri mängimist koos Merineitsidega ning tal on kõige armsam ja ustavam poiss-sõber, keda tüdruk võiks soovida –, kuid see kõik tundub nii vähesena. Teda painab kogu aeg mõte, et äkki ootab teda mujal midagi rohkemat. Ja ta ei mõista, miks ema ei toeta tema soovi minna Nashvilleʼi ning seda välja selgitada.

Kui Bonnie lõi juba ammu armuelule käega, siis Loretta ei ole seda teinud. Ta ihkab meeletut armumist ning sedasama soovib ta ka oma tütrele. Kui Purjus Meremehe uus seksikas omanik suhtub ansamblisse halvasti ja Avril teatab, et tema sõidab Moonlight Harborist ära, näib Bonnie mõnus elu koost lagunevat. Kas Merineitside kolm põlvkonda leiavad oma õnneliku elu Washingtoni osariigi rannikul? Või ajab tuulesuuna muutus nende kõigi laevad karile?