Maailmaaakuulsa austraalia kirjaniku köitev romaan lastehalvatuse tõttu vigaseks jäänud noormehest, kes teiste inimeste kannatuste mõistmise kaudu suudab ületada ka enda vigasusest tekkinud kompleksid. Saamatust ja inimesi pelgavast väikesepalgalisest raamatupidajast kujuneb romaani sündmustiku arenedes tunnustatud ajakirjanik, noorteprobleemide nõustaja, kes leiab ka juba esimest tunnustust kirjanikuna.
Romaani motoks valitud read Shelley luuletusest «...Ma omaenda südames kui peeglis näen teiste südameid» sobivad täpselt iseloomustama selle raamatu kandvat ideed.