Käesolev teos sisaldab pilte mitmetelt elualadelt erinevatest aegadest. Käsitlemist leiab nii mõis kui küla oma ajastus, ka tollesse aega kuuluvad inimesed. Esitatud on ajaloolist pildimaterjali, peamine rõhk on hävinenud mõisatel, nende sisekujundusel ja elul mõisas.

Enne 1918. a. oli Eestis üle 1200 mõisa, lisaks üle poolesaja kõrval- ja karjamõisa, umbes sada pastoraati, kokku pea kakstuhat. Mõttetu mõisate hävitamine toimus 1905. a. Tallinnast maale tulnud kriminaalse mõistuseta inimrämpsu poolt, kadusid umbes 150 mõisatele kuulunud hoonet. Vabadussõja ajal polnud hävinemine märkimisväärne, pärastsõjaaegne maade jagamine hävitas rohkem. 1941. ja 1944. a. põletati enam talude hooneid ja linnu – Narva, Tallinn, Tartu, Rakvere, Tapa jt.

Suurem mõisahoonete häving algas kolhooside loomise järel ja kestab senini, samasse aega kuulub ka talude häving. 1940. a. oli Eestis 7023 küla, 2013. a. esimesel poolel 4436, aga 1977. a. olla kokku loetud 3444 küla.