Montauk -- nii nimetavad indiaanlased üksildast paika, Long Islandi põhjapoolseimat tippu. Nädalavahetus. Eakas Euroopa kirjanik oma rutiinse Ameerika-turnee vahepeatuses ja tema noor saatjanna. Tühi tuuline rand. Eemal kõigest. Ei telefoninumbrit, ei hotelliaadressi. Meenutused lähematest ja kaugematest sündmustest. Vanaduseteadlikkus. Surmateadlikkus. Viimane kaunis kiindumus. Rahulik kokkuvõte. Soov autobiograafiliselt, avameelselt jutustada, lihtsalt rääkida, midagi välja mõtlemata. «Montauk» on poeetiline bilanss -- raamat armastusest, mille on kirjutanud hirmu kirjanik…
«See jutustus ületab nii mõneski mõttes kõik, mis Frisch on varem kirjutanud. See on tema kõige intiimsem ja õrnem, tema kõige tagasihoidlikum ja võib-olla seepärast tema kõige originaalsem raamat…» (Marcel Reich-Ranicki)
Paljude kirjandusauhindadega pärjatud Max Frisch on Friedrich Dürrenmatti kõrval olulisim tänapäeva šveitsi proosa- ja draamakirjanik. Frisch sündis Zürichis arhitekti perekonnas, õppis germanistikat ja arhitektuuri. Enne kirjanduslikule loomingule pühendumist töötas ta ajakirjanikuna ja arhitektina. Frischi peateemaks on inimese võõrandumine, lõhestatud identsuse otsimine.