See lugu jutustab Sinust.

Oled teatris istudes korduvalt tundnud, et tahad püsti tõusta ja sõna sekka öelda. Nüüd võid seda teha. Sina ise oledki see, kes elab Eestimaa viimses metsatukas keset getosid. Oled nii metsavaht kui nunn, nii šamaan kui moslemitar, nii poliitik ja ärimees kui nõiatar. SINA!

Seda teksti lugedes avastad, et Sa ei aimanudki, kui üks ja ühenduses me oleme. Nii heas kui halvas. Paljusid enesestmõistetavaid mustreid kogedes ja harrastades pole Sa adunud, et need on vägivaldsed.

Teadvustamine on esimene samm mustrite muutmisele. Nii mõtte, sõna kui teoga tehtud valu on heastatav. Tõuse ja loe – ja mõista, et Sa ei pea enam vana valu ei põhjustama ega põdema. Möödas. Koos kõigi ja kõigega, kes on läbinud sama teekonna.

MUSTRID, MUSTRID, MUUTUGE!