Kui miss Euphemia Pongleton leitakse Belsize Parki metroojaama trepilt mõrvatuna, ei ole Framptoni pansionaadi elanikud just eriti kurvad tüütu proua surma üle. Kuid neil kõigil on oma teooria võimaliku mõrvari kohta, mis võiks aidata lahti harutada mõistatust, kes tappis jõuka vanaproua.

Inspektor Cairdi juuresolek jääb esialgu nähtamatuks, ta kutsub inimesi küsimustele vastama, kuid kaob siis eesukse kolksatuse saatel Framptonist.

Ent millalgi ilmub inspektor üsna ootamatult taas lagedale, «lähenedes tähelepandamatult».

Pansionaadi elanikud aga ponnistavad omasoodu uurimisega edasi. Nende seas väärib tähelepanu mister Blend, kes liigitab mõrvareid «korralikeks» ja «räpasteks».

«Just pisidetailid on määravad,» räägib ta. «Mulle turgatas pähe, nagu oleksin midagi samasugust varemgi kuulnud, kuid millegipärast ei osanud ma seda kuhugi paigutada.»

Ja kuigi pansionaadi isehakanud nuhid levitavad vaid teooriaid, juhtuvad sündmused, mis võimaldavad mitmel neist, sealhulgas terjeril Tuppyl, end tõsiselt proovile panna.

Mavis Doriel Hay (1894–1979) oli briti krimikirjanduse kuldajastu autor. Tema kolm detektiivromaani, mis avaldati 1930ndatel, vajusid pikkadeks aastateks unustusse, kuid on nüüd taas saadaval Briti Raamatukogu krimiklassika sarjas. Eesti keeles on samas sarjas ilmunud „Jõulumõrv“ (Tammerraamat, 2019).