«Neetud maa» (1898) kirjeldab hispaania talupoegade-rentnike poolt mõisnike-maaomanike vastu õigegi sageli tarvitatavat võitlust - boikotti, mis seisab selles, et maatükile, mille rentnikule mõisnik on teinud ülekohut, naabrid ei lase astuda enam ühelgi hingel ja maa on paratamatult määratud jääma kasutamata. Häda sellele, kes söandab asuda säärase maatüki harimisele.
Ürgjõulisus, stiili üllas ning võimas lihtsus, mis puhuti ähvardab tunduda isegi vigasena, on teine Ibánezi teoste voorusi. Tema tegelaste keel on veenev, harimatu, sageli ebakorrektne, just selline, mida tarvitab see mass, kelle suu läbi tema räägib. Ja kõrvuti selle inimmassi ürgjõulisusega manatakse lugeja silmade ette imelisi loodusepilte, mis säravad mahlakais värves ja ikka ning jälle kinnitavad sügavat vastuoksust looduse ja inimeste vahel.
A. Sepp