Raamat viib meid aegadesse sajandi vahetuse ümber, mil meie maal elati kolme võimu all. Need kolm olid: tsaarivalitsus, mõis ja kirik. Esimene - kõige vägevam, teine - õieti mõjukas ja kolmas kõvasti autoriteetne inimese sisimale. Kuid keskmiselt võttes nad tülitasid inimest harva, veel vähem kiusasid teda, ei hullutanud aga sugugi. Igapäevases elus võidi päriselt unustada nende kolme olemasolu.
Sinna turvalisse aega, ta lahedaile rahumaadele ning heledaisse paikadesse seadis saatus mu lapsepõlve ja poisikese-ea mängurikkamad ning huvipakkuvamad päevad.
Neli veskit oli mu toonaste erakordsemate päevade asualadeks. Neist olen ma võtnud ette siin kirjutada, iseenese südame kosutuseks ja nende lugejate meelelahutuseks, kellele mu leheküljed midagi ütlevad - kui nad ütlevad... Lisaks: selle kadunud maailma esiletoomisega võidan ma ta mõneks viivuks jälle elule tagasi.
Artur Adson