NB! Raamatus on Toronto likvideeritud väliseesti koguduse tempel.

Ei olnud küll pühapäev, vaid kolmapäev 14. jaanuaril, kuid juba hommikust saadik tagusid kirikukellad ja jumalakojad olid rahvast puupüsti täis. Oli Tartu linna vabastamise esimene aastapäev. /.../
Ent millelegi ei võinud siiski veel päris kindel olla. Läbirääkimised konverentsil olid edenenud seni küll kõigiti soodsalt ja sõjast väsinud Venemaal näis olevat ikka tõsine rahutahe. Kuid vene diplomaadid tegid istungeil mõnigi kord üllatavaid malekäike paremate rahutingimuste väljapressimiseks, nii et kogu konverentsi saatus näis ajuti rippuvat nagu juuksekarva otsas. Lõhki ta siiski ei läinud, sest venelastele tulid Moskvast säärastel puhkudel varsti jälle uued instruktsioonid ja nõupidamised jatkusid leplikus õhkkonnas. Ometi ähvardav ja raske sõjaving rippus ikka veel õhus, mõlemapoolsed väed seisid täies lahingukorras vastastikku rinnetel ja pidasid silmas vastase vähimatki liigutust. Püssiragin ja suurtükimürin oleks võinud iga hetk uuesti alata - kui seda tarvis oleks olnud.