Christian Rönnbacka „Operatsioon „Troojalane«» (2012) alustab hoogsalt krimiromaanide sarja, mille peategelaseks on mehine ja nutikas, oma tööle pühendunud visa ülemkonstaabel Antti Hautalehto.
Kaunis juunikuu. Keskkriminaalpolitsei jälgib piiriüleselt tegutsevat kuritegelikku rühmitust ja saab infot peatselt Soome saabuvast suurest narkolastist. Kuna jõugu senised peidikud olid avastatud, tuleb neil leida uimastitele uus kindel peidupaik ja ka usaldusväärne mees, kes räägiks mitmeid keeli ning oleks loodusega sina peal. Politsei näeb võimalust sokutada selleks oma inimene ja nii käivitubki salaoperatsioon.
Äsja Helsingi kripost Porvoo politseisse siirdunud Antti Hautalehto nõustub riskima, saab valeidentiteedi ja asub täitma ohtlikku ülesannet, teades, et mistahes valesamm võib tähendada mitte lihtsalt põrumist, vaid surma. Tal tuleb imbuda meeste sekka, kelle kättemaks valgub verest punaseks ja reeturist jääb mälestuseks tätoveering ta teise ilma saatnu nahale.
Tegemist pole siiski pelgalt salaagendipõnevikuga. Politseitöö liine on tegelikult kolm: peale põhilise, st narkolaadungi leidmise tuleb Anttil tegelda ka mõne aja eest uimastatud ja vägistatud ohvri ahistamislooga ning lisaks tegutseb Porvoo ümbruskonnas salapärane eramute hoove kaunistavate aiapäkapikkude tulistaja ...
Kuna autor on ise üle 16 aasta töötanud politseinikuna, tunneb ta selle töö köögipoolt läbi ja lõhki. Kirjutatud on kaasahaaravalt, karmi tegelikkust mahendab vahe huumor ja ruumi on naljakatelegi juhtumistele politseinike igapäevatöös ja -elus.
