Silmapaistev prantsuse kirjanik Henry Duvernois on vaatleja romanisti algtüüpe, seistes väga lähedal reaalelule, ent rikastades oma kujusid oma isikliku tundlikkusega, oma andega kõigest inimlikust osa võtta. Duvernois'l on haruldane omadus näha inimhinge kannatusi ja kirjeldada inimelude saatuslikke purunemisi. Ent kuna talle võõras ei ole ka teatud huumor, lisandub ta teoseis sellele inimeste õnnetuste mõistmisele veel peen ja väga nauditav koomiline element, mis temale üksi on omane.
Ka käesoleva novelli kangelane on inimene, kelle elu puruneb a enda liigse delikaatsuse ja tundlikkuse tõttu ning kirjaniku sümpaatia talle on kõigiti ilmne.