Kuid pesueht lurjus ei saa ometi olla tõeline patrioot. Või saab? Kui asja erapooletult vaadelda, pidi ta möönma, on ta ise ka ilmselt lurjus. Erilise lurjusena ta end siiski ei tundnud. Ta tundis end nagu tüüpiline vallaline New Yorgi meekodanik, kes elab üks, käib väljas söömas või ostab valmisroogi koju kaasa, veab musta pesu pesumajja, lahendab hommikukohvi kõrvale «Timesi» ristsõnu, käib jõusaalis trenni tegemas, algatab naistega juba ette hukule määratud suhteid, käib üksipäini kinos. Alasti linnas on kaheksa miljonit elulugu, enamik pole kuigi huvipakkuvad, ja Kelleri oma on üks neist. Välja arvatud tõik, et aeg-ajalt tuleb talle White Plainsi vanamehelt telefonikõne. Ja ta pakib koti kokku ja läheb lennukile ja tapab mõne inimese. Selles osas on raske vastu vaielda. Kui inimene niimoodi teeb, on ta lurjus. Ja jutul lõpp.