Igatsus õnne järele, mis on inimeseks olemise lahutamatu osa, väljendub mitmel viisil, tema kuju ja vorm sõltuvad ühiskonna arengutasemest. Läänemaailmas võtab see sageli «paradiisiotsingu» vormi, mujal võib see avalduda kas surematuse otsinguna või katsena saavutada rahu ja harmoonia seisund.
Raamat on jagatud kolmeks suureks osaks. I osas, «Surematud igatsused», puuduvad nii sõna «paradiis» kui ka seda tähendav rõõmude aed. Õnne ihalemisega ei kaasne alati kujutlusvõime kasutamine ideaalse paiga maalimiseks. Siiski on paljudes ühiskondades olemas üldkujutlus õndsast puhkepaigast, olgu siis ajutisest või igavesest, mida selles raamatus ka kirjeldatakse. II osa – «Lugu Eedeni aiast» tegeleb paradiisi kui rõõmude aiaga. See käsitlus on ühine kolmele suurele monoteistlikule religioonile – judaismile, kristlusele ja islamile. III osas «Teised maailmad» jõutakse tänapäeva ja kaugemalegi, uuritakse paradiisi vaimulikku ja utoopia ilmalikku kontseptsiooni.
Inimsugu on avastanud lõpmata palju viise, kuidas kujutada oma tabamatut unistust igavesest õnnest. Kuid nagu sellest raamatust nähtub, on need kõik täidetud kättesaamatu ja meeltele tabamatu igatsustundega.