Tegemist maakondliku elulooraamatuga, mis haarab Petserimaa tsaari- ja eesti-, aga pisut ka kaasaegset tegelaskonda, kes seotud meie hariduse, kirjanduse, kultuuri, kunsti, looduse, muusika, näitekunsti, poliitika, rahvaluule, spordi, sõjaasjanduse, teaduse, usuelu, vabadusvõitluse jm eluvaldkondadega. Tegu on «tähtede paraadiga», mis teeks au igale Eesti maakonnale.
Eesmärk on näidata, et meil pole Eesti elu oluliselt rikastanud Petserimaaga seotud tipptegijate taustal moraalset õigust unustada ja saatuse hoolde jätta nende maakonnakaaslasi, nende vara ja kodusid. On vaja teha kõik, et Eesti-Vene suhete aluste lepingu (12.01.1990), EV Ülemnõukogu riigipiiri otsuste (12.09.1991), Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu rahulepingu, rahvusvahelise õiguse ja demokraatliku maailma toetusel Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus saaks taastatud.
Petseri oli enne ja pärast viimast suurt sõda Lõuna-Eesti ekskursioonimarsruutide hinnatud koostisosa, mille kohta ütleb kõnealune raamat, et okupatsioonieelse Kagu-Eesti pealinna, keskaegse kloostriga Euroopa turismimagneti, Eesti enamusega heakorrastatud ja haljastatud Petseri linnamaastik oli kirev. Sealt ei puudunud ajalehed ja trükikojad, kino, kirikud, muuseum, staadion, teatrisaaliga Kaitseliidu maja, tenniseväljakud, ujula, võimla ja kauba-, seltsi- ning võõrastemajad, samuti apteegid, raviasutused, restoranid ja lugematul arvul ärisid ning teenuseid pakkunud käsitöökodasid ja linn oma turu- ning laadapäevade, taksode ja voorimeestega.
