Romaanis «Pinginaabrid» jätkab V. Gross oma põlvkonna elusaatuste jälgimist. Romaani tegevusaja ja tegelaste vanuse põhjal pole raske tuletada tagapõhja, kust nüüdsed tegelased on välja kasvanud. Tagasivaated ulatuvadki peamiselt nende viimasesse kooliaastasse vahetult enne Suurt Isamaasõda.
Nüüd on aga tegelased vanemad, nende ette kerkinud probleemid vastavalt sellele tõsisemad ja autori käsitluslaad analüütilisem.
Epiloogilises lõpus teeb autor järelduse, et mitte kõiki inimlikke katsumusi ei ole võimalik kanda nüüd tagantjärele isikukultuse nähtuste arvele, seda eriti veel Eestimaal, kus klassivõitlus neil aastatel oli ajaloolise kujunemise tõttu ägedam ja teritatud valvsus rohkem põhjendatud. Seejuures ei pea autor vajalikuks varjata oma sümpaatiat kujude suhtes, kellel on võimet usaldusväärset usaldada.