Raamat on kirjutatud intervjuuvormis Hendrik Allikuga. Kõrvale ei jää pea ükski minevikuküsimus ega nüüdisprobleem. Huvitavad on 1988. a. tehtud intervjuud, kus analüüsitakse armutu otsekohesusega seda, mis toimub Eestis ja mujal. Lausa põnevad on H. Alliku meenutused EKP VIII pleenumist, selle eellugudest, telgitagustest ja «peategelastest» (Ždanov, Malenkov, Karotamm, Jaanus jt.), samuti Beria vanglais ja laagreis oldud aastatest, kus saatusekaaslasteks olid Jaapani kindral, Anna Ahmatova mees ja paljud teised tuntud inimesed.

«Olenevalt ajastust ja situatsioonist võivad rahva silmis suurima populaarsuse võita väga erinevat masti mehed: kuulsaks võib saada kirjanik või sportlane, näitleja või võidusõitja, humorist või koorijuht jne. Noil aegadel, mil ühiskonnas leiavad aset sotsiaalsed vapustused, on kangelasteks poliitilised liidrid. Harva tuleb aga ette, et üks ja sama mees teeb kaasa mitu revolutsiooni ja tõuseb mitut puhku ühiskondliku elu etteotsa, pälvib mitme põlvkonna tunnustuse. Üks niisugustest erakordsetest isiksustest elas, mõtles ja tegutses meie keskel. See oli eesti töölisliikumise veteran Hendrik Allik (1901-1989).
Järgnevatel lehekülgedel on üleskirjutusi kõnelustest ja kohtumistest temaga aastatest 1955-1989. Jutud on toodud nii, nagu nad olid räägitud. Päevakajalisi kohandusi pole tehtud.»
Ene Hion