Tõnis Braks (1885-1966) oli aastakümneid eesti tuntumaid ja loetavamaid lehemehi, kelle sulest ilmus paar tuhat följetoni, vestet, lühijuttu, luuletust, artikleid, aga ka näidendeid ja lastejutte.
Kirjaniku parimaks lasteraamatuks on noorsoojutustus «Punaoja poisid», mis ilmus 1947. aastal. Autor on kasutanud siin oma lapsepõlve- ja noorusmälestusi Läänemaalt. Jutustuse tegevus toimub 20. sajandi algaastail Punaoja mõisamoonakate külas, selle ümbruses, Leiste mõisas ja alevis. Lugejate silmade ette kerkib masendav pilt moonakatelaste igapäevasest elust, nende raskest eluvõitlusest. Suure kaasaelamisega on kirjeldatud väikese vaeslapse Saare Inno elukäiku ja tema traagilist surma. Õigusetus ja ülekohus kasvatab Esko Otis ja teistes noortes vimma noorparuni vastu. Kui 1905. aasta revolutsioonilaine jõuab Leistesse, liitub ka Ott ülestõusnutega. Usutavalt on kujutatud ka metsavahi poja Lui arenemist - alandlikkus mõisnike ees viib ta lõpuks vastasleeri. «Punaoja poiste» suurimaks väärtuseks ongi peategelaste elu haarav kujutamine ja tõetruu pildi maalimine laste elust minevikus.
Eerik Teder

Sisukord:

Leiba laenamas

Märatsev mõisnik

Poisid lähevad tööle

Klaperjaht

Poisid saadavad oma sõpra kalmistule

Mõisa majast välja!

Elu uues kohas

Suure võitluse kaja

Ärka üles, sa rõhutud rahvas!

Tõnis Braksist ja tema loomingust