«Päikesesse vaataja» on autori kolmas raamat pärast autobiograafilist romaani „Ligimene“ (2008) ja luulekogu „Mis on silmapiiri takka?“ (2010). Autori luulemaailm on eripalgeline. Tema tähelepanu pälvivad meie neli aastaaega, ta seisab Balti ketis, viibib haiglapalatis, nostalgitseb, mõtiskleb elust ja inimesest, kelle unistused ja teod on sageli kaugel ratsionaalsusest. Seetõttu on lood teinekord kummalised («Suvi»), vahel ehk võikadki («Palve»). Ometi peaks inimesele, kes raamatu läbi lugenud, jääma mulje, et me kõik oleme nii-ii head. Raamatut kaunistavad jalaga maaliva kunstniku Meelis Luksi maalide reproduktsioonid.