Me räägime emast liiga harva, ütleb õde. Oma saarest samuti, vastan talle. „Päikeseuskujad” on poeetiline rännak kahe Vormsi, Ussisaare rannarootslastest õe – Maria ja Ida – ellu 1812. aasta suvel. Nende väike maailm, mida on seni hoidnud koos meri, keel ja esivanemate kombed, hakkab murenema, kui impeeriumi surve ulatub ka kõige kaugemate saarteni. See on lugu väikerahva haprusest ja vastupanust. Ajaloost, mis kipub korduma – justkui madu, mis õgib oma saba. Ja sellest, mida tähendab hoida kinni kodust, keelest ja lähedastest siis, kui kõik muu tahab käest libiseda. Romaani lüürilistes kõrvalpõigetes elavad edasi muistsete rootslaste uskumused ja legendid, emade ja tütarde maagilised sidemed. See on perekonnalugu ja rahva mälu – vaikne, kuid visa vastuhakk kadumisele. Piret Jaaks (sünd. 1980) on eesti kirjanik ja silmapaistev naistelugude jutustaja, kes tegutseb nii proosa- kui ka näitekirjanduses. Tema looming puudutab sügavalt nii isiklikku kui ühiskondlikku tasandit, tuues esile naiste hääle jõu ja mitmekihilisuse ning kõnetades laia lugejaskonda. Jaaksi tuntuim teos on romaanivõistlusel auhinnatud „Taeva tütred”, mis pälvis tähelepanu kui mõjus romaan, mis põimib ajaloolise ainestiku ja inimliku vastutuse küsimused.