Veel hiljaaegu oli Põlva rajoon, kaunid «taevaskojad» välja arvatud, matkajatele ja ekskursioonidele rohkem läbisõidumaa kui eesmärk omaette. Viimastel aastatel on tekkinud aga murrang. Ikka rohkem meelitavad Põlva rajooni rännuteed. Jalgsimatkadeks ja telgieluks sobivad suurepäraselt Ahja ja Võhandu jõe ürgorg, Kanepi-Kooraste künklik järvedemaa, Peipsi-äärsed avarused, heledaliivased Värska ümbruse männikute alad. Kõikjal looduseilu, romantikat, ajalugu, kultuurimälestisi...
Siin on, mille üle mõtteid mõlgutada, kui jälgida aegade kätetööd. Ahja jõel asuva Suur- ning Väike-Taevaskoja kaljude vanuseks loetakse vähemalt 300 miljonit aastat, siis tekkis mandril ja madala mere põhjas punane devoni liivakivi. Aga erutavatest legendidest rikkad Võhandu ürgoru sõjatared, mõrsjalätted, kindralihauad? Või siis jälle Setumaa, kus kaasaegse kõrval võib kohata rohkesti huvitavat minevikust. Kus kirevates rahvariietes leelotaja võistleb estraadilauljaga ja kus suitsuhõnguline setutare sai naabriks moodsa elamu...
Põlvamaa rajad viivad matkajaid ka paljude nimekate ühiskonna- ja kultuuritegelaste, teadlaste, kunstnike, kirjanike ja muusikute elu- ja tegevuspaikadesse, tihti ka nende viimasele puhkepaigale.