Teos «Rahvastik ja tervishoid Eestis» on samm edasi Eesti rahvastiku ja terviskoin statistiku korraldamisela püstitatud kava teostamisel (v. ). Järkjärgult on süvendatud ja täpsustatud tähtsamaid ja avastatud mõningaid uusi alasid – sel määral kui seda võimaldas andmete saavutamise kord ja üldise kokkuhoiu tähe all piiratud Riigi Statistika Keskbüroo tööjõud. Selle juures aga on nii mõnedki alad veel võrdlemisi vähe valgustatud või koguni jäänud välja andmete puudulikkuse või ebakasutatavuse tõttu. Ent ka nende suhtes on eeldusi edaspidi soovitavate tagajärgede saavutamiseks; äsja uute surmatunnistuste ja eriti omavalitsuste tervishoiu osakondade aruanneteks uute vormide maksmapanek on selles suunas suurimaks saavutuseks. Samuti 1929 a. Eesti-Läti statistika konverentsil saavutatud kokkulepe kahe riigi tervishoiu statistikate ühtlustamiseks ei jäta Keskbüroo taotlusi soodustavalt kaasa aitamata.

Eesti rahva tervishoiu probleemide esiletõstmiseks on tabelmaterjali ning nende juurde lähemate selgituste kõrval ruumi antud ka üksikute küsimuste põhjalikumale käsitelule. Samuti on rahvatervishoidlikku vaatluspiirkonda võetud rahvastiku koosseisu ja kasvu probleemid, et võimaldada huvitatuile kõik küsimust valgustavad andmed. Selle tõttu on käesolev koguteos, võrreldes 1925 a. väljaandega, tunduvalt täielikum ja elunõuetele vastavam. Varem oli kavatsetud küll anda iga aasta eriväljaandena ülevaade rahva tervislikust seisukorrast, kuid tegelikult on siiski viljakamaks osutunud järjest valmivate andmete jooksev avaldamine Eesti Statistika kuukirjas ja sellejärele koondatud ülevaadete avaldamine pikemate perioodide järele.