Kes on lugenud A. Dumas' «Kolme musketäri», teab kardinal Richelieud (1585-1642) kui halastamatut ja küünilist võimumeest.
Nimekas Prantsuse kultuuri ja ajaloo uurija Anthony Levi ei hakka seda ettekujutust ümber lükkama. Küll aga annab ta selles kaasakiskuvalt kirjutatud elulooraamatus kõrge hinnangu Richelieule kui riigimehele, kelle jõupingutused kujundasid Prantsusmaast uusaegse rahvusriigi.
Richelieu tegi palju ära kogu riigi keelelise ühtsuse saavutamise nimel, pööras erilist tähelepanu teatrikunsti arengule, asutas Prantsuse Akadeemia ning pani aluse riiklikule haridussüsteemile ja suurtele kunstikogudele.
Sealjuures ei unusta autor kardinali aktiivset välispoliitikat, mis muutis Prantsusmaa Euroopa mandriosa juhtvaks riigiks.