Rahvuslik talveöö Vasula külas; rahulik ja vaikne kogu Nõukogude Liidus. 60-ndad aastad: keegi nagu ei usuks enam, et maailm tahab teada tõde kommunismi määratuist roimadest. Kuid Vasulas Jaan Porti talus põleb lamp hilisööni. Siin istub Aleksander Solženitsõn ja kirjutab «Gulagi arhipelaagi» esimest köidet. Laagrikaaslasest sõber Arnold Susi pakkus Vasulat, laagrisõber Lembitu Aasalo viis esimesed seitse peatükki Vändrasse peitu. Solženitsõnil on Eestis palju sõpru ja toetajaid.
Nii alustas ta oma missiooni. Hiljem kõmises «Gulagi arhipelaag» üle maailma - ja ka üle N. Liidu. Autoril tuli palju kannatada, nagu kurjuse vastu võitlejail ikka. Kuid ta selg jäi sirgeks. Tänasel Venemaal on tal jälle palju tööd, meenutamaks mahavaikitud ajalugu (mida ka meie ju ei tea) ja valgustamaks oma rahva hinge. Seda teeb ta ka käesolevas teoses, mille on Solženitsõni pühendusega raamatust tõlkinud tema kunagine kaasvang ja sõber.