Pille Õnnepalu päevikromaan, milles segunevad fiktsioon ja tegelikkus, räägib sellest, kuidas hea mainega koolis töötav kunstiõpetaja jõuab arusaamisele, et asutuses on võimust võtnud religioosne ajupesu. Kuidas väljendada nähtamatut rõhumist ja vaimset vägivalda? Kuidas end represseerivast ideoloogiast välja rebida? Kas diktatuurivaba religioon on võimalik?

Pille Õnnepalu päevikromaani keskmes on küsimus, mida tähendab end tunda Teisena rõhuvate ideoloogiate kammitsais. Ühiskonnakriitilisus seotakse isiklike teemadega nagu armastatu surm.

Pille Õnnepalu (1958) on varem avaldanud luulekogu „Õde“ (2013).