Veetilkadest kogunevad lombid kevadel räästa alla. Tilkadest sünnivad ojad, ojadest jõed.
Inimese elu koosneb miljonitest hetkedest. Kõiki eluhetki, mida vastu võtame või ise sünnitame, ei suuda hoida isegi inimese mälu. Kõiki eluhetki ei suuda me talletada isegi mitmekesist tehnikat appi võttes.
Sellesse raamatusse on kogutud pisut üle 300 foto kümnete tuhandete fotograafi-fotoaparaadi poolt seisatatud viivust.
Selles raamatus on kajastatud pisitilluke osa Setomaa inimeste eluhetkedest. Siiski meenutavad need siin raamatus mustvalgelt trükitud pildid meie rõõme, meie muresid, meie püüdlemisi, meie tunglemisi, tegusid ja olemist.
Loodan, et nende hetkede kaejale annab see pildiraamat tõuke oma eluhetkedele mõtlemiseks ning möödunud ja saabuvate hetkede hindamiseks.
Ilmar Vananurm

Petserimaa eestlaste ehk setode asuala on viimase kahe aastasaja jooksul olnud Meeksist, Mädajõest ja Võõpsust Irboskani. Petserimaa ning ka Pihkvamaa eestlasteks on siin elavaid inimesi nimetanud mitmed uurijad, sealhulgas arst, etnograaf ja kirjanik Fr. R. Kreutzwald.
Peale Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sündi sai Petserimaa iseseisva Eesti üheks maakonnaks. Kui II maailmasõja lõpufaasis, novembris 1944, võeti 2/3 Petserimaast Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi alla, katkes seal eestikeelne halduskorraldus ning haridustegevus.
Kõige hullem juhtus Setomaa ajaloos (nimetus tuleneb tõdemusest: Sõto Maa) aastal 1994, kui NSV Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon märkis ühepoolselt maha Vene-Eesti piiri omaaegse sundloodud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi piiril. Nüüd katkes Petserimaa rahva aastasadu kestnud vaba suhtlemine omastega.
Eesti poliitikud on XXI sajandi Seto Müüri suhtes ükskõiksed ja hoolimatud.