Ühes külmas keldris kuskil Norras istub luku taga üheksa-aastane Emilie. Ta ei tea, kus ta on või mis ta seal teeb. Ega ka seda, kes on mees, kes toob toitu ja vett. Aga alateadlikult teab ta, et peab mehe vastu kena olema. Muidu võib temaga juhtuda nii, nagu juhtus Kimiga, poisiga, kes oli ka seal, kuid kadus ega tulnudki tagasi.
Samal ajal haarab hirm tervet Norrat. Kõik viitab sellele, et inimröövel on hoolega oma ohvrid välja valinud. Aga miks just Emilie ja Kim? Kaks last Oslo eri osadest, perekondadest, kes pole teineteisest kunagi kuulnud.
Norra riikliku kriminaalpolitsei komissar Yngvar Stubø on sama nõutu kui kõik teisedki. Aga ta otsustab kasutada sootuks teistsugust võimalust. Ta otsib üles Ameerika FBI-s töötanud psühholoogi ja juristi Inger Johanne Viki. Inger Johanne ei taha esmalt abikäe ulatamisest kuuldagi. Ent kui leitakse lapse laip, siis muudab ta loomulikult oma otsust.
See on viieaastane Kim...
Laiba juurde on mõrvar jätnud kirja: «Kuidas külvad, nõnda lõikad».
Ja umbsesse keldrisse tuli Emiliele seltsiks veel üks laps...