Artiklikogumik «Sotsiaalsed mängud kunstiruumis» sisaldab kunstikriitilisi tekste nullindatest. Artiklid on kujutavast ja elektroonilistest kunstist. Lisaks kajastavad kirjutised neid sotsiaalseid mänge, mida inimesed mängivad kunstielus ja väljaspool seda. Tekstivalik esindab subjektiivset vaatepunkti, tagasipilguga üheksakümnedatele. Siin on vihjeid kunstielus korduvale, mis ei olene ajastutest ja perioodidest.

Autori peatähelepanu on suunatud elektroonilisele ja digitaalsele kunstile nii Eestis kui teistes riikides. Digitaalne kunst oma mitmekesistes vormides on tema arvates ainuke rahvusvaheline kunstinähtus 20. sajandil, milles eesti kunstnikud osalesid selle kujunemisega samaaegselt. 21. sajandi algus, nullindad, viisid edasi 1990. aastatel tekkinud kunstipilti, kuigi erutus uute tehnoloogiate saabumise üle jääb eelmisesse sajandisse.

Artiklites analüüsitakse Ülo Soosteri, Ilja Kabakovi, Raul Meele, Ants Juske, Ivar Kaasiku, Tiia Johannsoni, Maike Londi, Enn Põldroosi, Mari Sobolevi, Jaan Toomiku, Ed McGowini, Benjamin Vassermani, Kaljo Põllu ja Enno Halleki kunsti- või kuraatoriprojekte. Kogumik annab ülevaate nullindate kunstielust Eestis ja välismaal ning on jätkuks autori 1990. aastaid kajastavale artiklikogumikule «Ekraan kui membraan».