Käesoleva romaani esmatrükk ilmus 1923dal aastal, tegemist on eesti bulvarikirjanduse tähtteosega, meie kirjandusloo kõige paremini varjatud aardega, mis on kõiki tänapäeva standardeid arvestades ülikõva kassahitt ja publikumagnet.

Richard Kullerkupp on eesti psühhedeelia isa ja meie karvase klassika lipulaev. Hüsteerilisem kui Mati Unt, geniaalsem kui August Jakobson, vändagängsterina tänaseni ületamatu.

Põhimõttekindel morfinist Richard Kullerkupp on eesti psühhedeelia isa, ta oli viljakas nagu jänes ning mitte ainult kirjanduslikult. Selle jalutu sandi peale jooksid naised tormi, võrdse edukusega põrutas ta nii paljulapselisi abielunaisi kui tudengitibisid, elukutselisi prostituute ning suvalisi vanamutte. Saatus oli eesti psühhedeelia isa vastu karm, kõiksuse looja kiskus tal küljest mõlemad jalad ning andis vastu liiga vähe morfiini. Eks proovige ise kirjutada ühetoalises korteris, mida tuleb jagada armunud tädikese ja tema kuue lapsega või vaestemaja pimedas keldris, mida ründavab päeval ja öösel loomastunud grupiede hord.

Kõigile eluraskustele vaatamata lõi ürgjõuline loojanatuur Richard Kullerkupp läbi, tal õnnestus tal avaldata üks jutt Tugase toimetatud elitaarses Loomingus ning teine omaaegse prolekirjanduse staari Eesaare Aadu nime all. Veriste löömingutega lõppenud orgiad vanadekodus vaheldusid näljastreikide ja enesetapukatsetega, üks piinlik skandaal järgnes teisele, tulemuseks kõige rajum elulugu eesti kirjandusloos.