Mihkel Veiderma sündis 1929. aastal haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma viienda lapsena. Mälestusraamatus kirjutab ta esivanematest, meenutab helget lapsepõlve, elu ja koolipõlve riigi kaotuse ja sõja ajal, pere pillutamist ilma mööda laiali: läände ja vangilaagrisse itta. Püüe hariduse ja teaduse poole viis ta läbi takistuste Tallinna Reaalkoolist Polütehnilisse Instituuti, jõudes keemiainseneri diplomini, aastate pärast kandidaadi- ja doktorikraadini ning valimiseni Teaduste Akadeemia liikmeks. Tööelu algas Maardu Keemiakombinaadis, jätkus dotsendi ja professorina tehnikaülikoolis, asepresidendi ja peasekretärina Akadeemias, 1992−1994 Vabariigi Presidendi Kantselei direktorina. Lisaks pereisa ülesannetele, õppejõu- ja teadustööle, osalemisele rahvusvahelises teaduskoostöös ning fosforiidi- ja energeetikaprobleemide lahendamises lõi ta väsimatu ja humanitaarsete huvidega inimesena kaasa mitme kultuuriala seltsi töös ja ettevõtmise korraldamises. Tundub, nagu oleks seda ühe inimese kohta liiga palju. Kuid veenduge ise: Mihkel Veiderma pikk ja huvitav elu on lugejate ette jõudnud.