Käesolevas monograafias tehakse katset jälgida Eesti talupoegadel lasunud feodaalsete koormiste arengulugu - nii võrd kui allikad seda lubavad - ligikaudu seitsme sajandi vältel, alates feodaalrendi eelduste ja esimeste elementide tekkimisest enne saksa-taani vallutust kuni koormiste reguleerimiseni XIX saj. algul. Töö on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil ja koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ning kokkuvõttest.
Esimeses peatükis vaadeldakse tootmissuhteid Eesti alal enne selle alistamist saksa-taani feodaalide poolt.
Teises peatükis käsitletakse feodaalrendi evolutsiooni loonusrendi valitsemise ja teoorjusliku mõisamajanduse kujunemise perioodil (XIII-XVI saj.); erilist tähelepanu pööratakse iga üksiku koormisliigi n.-ö. juriidilise aluse, feodaalrendi struktuuri ja dünaamika väljaselgitamisele.
Kolmandas peatükis on vaatluse all koormised XVII-XVIII saj., mil kogu Eesti alal tähtsaimaks rendivormiks oli teoorjus. Põhiprobleemideks on selles peatükis üksikute abiteoliikide tekkimine ja areng, koormiste kogusuuruse ja talupoegade majandusliku kandevõime dünaamika ning piirkondlikud erinevused koormiste tasemes.
Raamat on varustatud saksakeelse kokkuvõtte ning mitmete registritega.