Raamatu esimene osa «Talutütre kodu» räägib autori kodust, vanematest ja sugulastest. Isakodu Karaski oli suur ja ilus talu, kuid õnne seal ei olnud. Raske töö murdis peremehe ja noore perenaise tervise ning viis nad varakult manalasse, jättes orvuks 11-aastase tütre Hilje.

Raamatu teises osas «Vaeslapse koolilood» räägib autor oma ainukesest koolist – praegusest Paistu Põhikoolist, õpetajatest ja kaasõpilastest. Sõjajärgsete aastate raske majanduslik olukord ning klassikaaslaste Siberisse küüditamine pani lapsed üksteisest hoolima. See on ajalooline klass, sest nüüdki, kui õpilased on juba 80-aastased, toimuvad klassikokkutulekud.

Emotsionaalsust raamatule lisavad fotod ja autori enda luuletused.