Autori õpetajateks, kasvatajateks maailmavaate kujundamisel ja hiljem kaasvõitlejateks, töökaaslasteks ja sõpradeks olid inimesed, kellele Eestis on püstitatud mälestussambad, kelle nimesid kannavad tänavad, tehased, õppeasutused ja ookeanilaevad. Aastate kestel oli autoril nendega sadu ja tuhandeid kohtumisi - südamlikke omavahelisi vestlusi, vaidlusi ja mõttevahetusi koosolekutel.
Raamatus jutustab autor sündmustest, millest ise osa võttis, mille pealtnägijaks ja tunnistajaks ta oli. Ühtlasi püüdis ta kirjeldada ka väikekodanlikus keskkonnas kasvanud kehvade alevipoiste otsinguid teel ellu.
Autori meenutused algavad Esimese maailmasõjaaegsest väikesest Jõhvi alevikust, hõlmavad Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud segased aastad, kohtumised kommunistidega, sattumise vanglasse, elu punases Petrogradis, õpingud Moskva ülikoolis ning lõpevad 1926. aastal.