Autori tutvustus:
«Olen sündinud Nõukogude Venemaal etniliste soomlaste perekonnas kolmanda lapsena. Mõni kuu enne minu ilmaletulekut suleti seal soomekeelsed koolid ja kirikud. Soomest pärit ja soome kodakondsusega kirikuõpetajad aeti Nõukogude Liidust välja. Mind ristiti Ropsu kirikus 1938. aasta lihavõttepühade ajal. Palvust pidas Soome soomlane Toivo Onni Kelo, nagu 57 aastat hiljem selgus. Venemaa etnilised soomlased olid hirmu all kannatanud juba üle 200 aasta, kuid neile oli usk hirmust tugevam. Muidugi mitte kõigile, oli neidki, kes kasutasid segast aega ära ja astusid välja oma rahva vastu.
Palju aastaid hiljem kuulsin ühes soome raadiosaates, et Soome valitsus oli läkitanud kollektiviseerimise ajal Nõukogude Venemaale noodi, milles nõuti selgitust, miks ingerlasi taga kiusatakse. Nõukogude pool vastas muidugi õigesti, et neil ei ole niisugust rahvust. Alates Oktoobrirevolutsioonist, õigem oleks öelda, alates Soome iseseisvusest ei tahtnud soomlased meid enam soomlasteks tunnistada ega tahtnud meist ka midagi teada. Ja see ei ole veel praegugi lõppenud, meid sõimatakse ametlikult Soomes ingerlasteks. See on nii alandav ja solvav, kui meilt röövitakse oma rahvuskaaslaste poolt meie identiteet. Soomes oleme meie, Venemaa etnilised soomlased, kõige vaesem ja põlatum kiht, sest meie selja taga ei ole kedagi meid kaitsmas...»