«Toomas Nipernaadi» on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada...

Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?

«Toomas Nipernaadi» idee olevat Gailitil sündinud Berliini teatris ühe mehe sammukaja kuuldes ja kes soovib, tabab miski kummalise kumina või iselaadse helina ka romaanitekstis. Romaanikangelases on paljuski nähtud kirjaniku enda alter ego´t – Gailiti arrogantsi ja bravuuri all teadsid lähedased peituvat samuti õige õrna ja nukravõitugi hinge, kelle tunneb lugeja kahtlemata ära ka Toomas Nipernaadis.

Alates esmailmumisest 1928. aastal on teos vallutanud ühe südame teise järel ning usutavasti lummab see veel mitmeid inimpõlvi. On sellesse ju kõige muu kõrval salvestatud ka unenäoline Eestimaa suvi – küll üürike, ent samas igavesti taastulev.