«Aeg-ajalt ärkan kui tardumusest ning mul pole aimugi, kui kaua ma olen kontserdil selles seisundis mänginud. Uppuja nägevat ühe sekundi jooksul tervet oma elu: minu olukord sarnanaeb sellega. Enne kui mu mõtted tabavad järgmise osa algust, kangastub hetkeks mu silme ette see vana loss.» Ja kired lossis, millest jutustades pianistist peategelane vaatab tagasi oma kujunemisteele.