Kuna vend Vahindra oli peamiselt usumees ja vaimulik, ei saanud ta vaikides mööda minna riiklikest ja usupoliitilistest küsimustest ja hinnangutest. Buddhistliku õpetajana ja seetõttu vabana igasugustest hirmudest, eelarvamustest ja kammitsatest, annab ta avameelselt laitva hinnangu juudiuskudele: judaismile, kristlusele ja islamile, aga eelkõige kristlusele, mis on Baltimaale toodud julma vägivallaga ja siin juba 700 aastat totaalse ideoloogilise diktatuurina valitsenud, hävitades kõike seda, mis loodususku Eesti rahvale püha oli.

Vend Vahindra, eesti soost Buddha munk ehk «Paljasjalgne Tõnisson», nagu teda rahvasuus kutsuti, oli esimene Buddha vaimulik Baltimaal. Kogu elu pühendas ta Buddha Õpetuse õppimisele, harjutamisele ja levitamisele.