Ustav Mikelsaare autobiograafiline romaan keskendub ühele aastale autori noorusest, mille ta veetis Nõukogude armees. Tartu ülikooli tudengina ja eduka sportlasena saadeti ta koos kaksikvennaga aega teenima Aserbaidžaani karauuliroodu, kus ei olnud peaaegu mingeid võimalusi orienteerumisspordiga tegelemiseks.
Nii saadab esimesi kuid lootus spordiroodu pääsemiseks. Kuid aja möödudes saab selgeks, et kahel vaimsete huvidega eesti noormehel tuleb siiski kohapeal hakkama saada. Kontaktid koduste ja sõpradega ei lase esmapilgul kasutuna mööduvatel kuudel liialt rusuvateks muutuda, samuti jätkub vaba aega oma mõtete korrastamiseks ja tulevikuplaanide koostamiseks. Karmist sõjaväelisest õhkkonnast hoolimata õnnestub noormeestel sellest aastast rõõme leida...

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.