Eestis on üleminekuaeg. Vabrikud jäävad seisma, pankadele kuulutatakse moratooriume, Lilleküla elanikul Jürgen Jorjenil tuleb võla katteks vastu võtta njuufaundlase kutsikas, kelles on 10% sõjakoera verd. Aasta hiljem ei saa Jürgen enam elu üle nuriseda. Tänu koer Torrule leiab ta tasuva teenistuse, võtab Torru abil kinni vargakamba ja sukeldub siis koos koeraga tulu tõotavasse reklaamibisnessi. Paraku on saatusel kombeks headele kavatsustele kaikaid kodaraisse loopida...

See on jutustus, mida ei saa enne lõpuridu käest panna. Peategelane võlub karakteri järjekindlusega, tugevdades meis lootust, et siin maailmas on siiski midagi püsivat...
«Pärastlõunaleht»

«Ma ei ole küll lugenud, aga mulle meeldib.»
V. Wahtrapuu
ajakirja «Päevapoognad» kirjandusarvustaja