1929. aastal sündinud Ralf Kaubi elu on kulgenud meist enamikust üsnagi erinevat rada. Tema iseäraliku saatuse kujunemisel on olnud määrav lapsepõlves kodusoojuse ja vanemliku armastuse puudumine. Lapsepõlv ja teismeliseiga möödusid lastekodudes (Tallinn ja Riisipere) ja poliitilistel põhjustel Koluvere raskestikasvatatavate laste koloonias.

See oli okupatsioonide vahetumise ja sõja aeg. Eriti keerulised olid sõjajärgsed aastad, mil vähesegi kõhutäie eest tuli tänada tihtipuhku head õnne. Olukord ei olnud kergem ei lastekodus ega koloonias ega ka linnatänavail hulkudes, niisama ebameeldiv oli koduta noore inimese jaoks kogu ümbritsev maailm. Nõudis suurt visadust ja kannatust oodata ära paremad võimalused hakkamasaamiseks (ellujäämiseks) ja edasiliikumiseks. Autor on seda enda jaoks seiklusterohket elujärku kirjeldanud värvikalt ja detailselt. Mälestuste varasemast perioodist on huvipakkuvad Eesti aja lõpu ning esimese Nõukogude okupatsiooni aasta (1940/41) koolielu ja muu igapäevaelu kirjeldus, lahingud pealetungivate Saksa vägede ning Punaarmee vahel Tabasalus, Tallinna 1944. aasta märtsipommitamise kirjeldused, kokkupuude septembrilahingute tagajärgedega Harjumaa lääneosas ja loomulikult sünged sõjajärgsed aastad jpm.

Just sel ajal kujunes ta välja kui Tänavapoiss, kelleks ta peab end positiivses tähenduses tänaseni. Tänavapoiss on Ralf Kaubi isikus viimasel paaril kümnendil tähendanud aktiivset ringiliikumist ja tegutsemist, võimaluste otsimist millegi ühiskonna jaoks olulise saavutamiseks ning ka protsesside kulu mõjutamist. Selles on Tänavapoiss olnud üsnagi edukas. Märkigem näiteks Eesti Vabadussõja ajaloo I ja II köite uusväljaande idee algatamist 1990ndate alguses ning väsimatut võitlust Vabadussõja võidusamba püstitamise nimel. Käesolev raamat pakub kindlasti huvi kõikidele 20. sajandi Eesti ajaloo huvilistele, kuid ka neile, kes otsivad informatsiooni Eesti lastekodude ajaloo, samuti teenimise kohta Nõukogude armees 1950ndatel.