Ovsei Drizi (1908-1971) luulest leiame revolutsioonieelse juudi vaesrahva huumori kelmikaid noote, rahvalaulude rõõmsaid ning nukraid noote. Luuletaja pole õppinud tundma rahva elu mitte raamatute kaudu, seda mitte, sest ta kasvas üles külaseppade, künnimeeste, teritajate ning rätsepate seltsis, tundis hästi ka mitmeid töid. Ta elas meeleldi kesk põlde ja metsi, tolmustes kolkakülades ning suurtes uhketes linnades.