Raamat varalahkunud näitlejast Urmas Kibuspuust (1953-1985) on üldjoontes tavapärane isiku eluloo ja loomingu jäädvustus. Meelelahutuslike ja intervjuupõhiste elulooraamatute kõrval võib see tunduda (kellelegi paraku, kellelegi õnneks) mõnevõrra akadeemilisena, milles rõhk pigem näitlejaisiksuse portreteerimisel ja loomingulise kulgemise märgistamisel kui elu(viiside)s urgitsemisel. Kui ka lugejale nii tundub, on kõik korras – selline rõhuasetus on ka raamatu autori-koostaja eesmärk olnud.
Tajugem raamatus eelkõige kolme osa. Esimeses tutvume Urmase kujunemisega, jõujoontega, mis teda ümbritsesid lapsepõlves nii kodus kui koolis.
Teises osas «Kips» (see on Kibuspuu tuntud hüüdnimi) on püütud visandada portreed Urmas Kibuspuust kui inimesest, isiksusest ja näitlejast.
Kolmas osa on selle jäädvustus, mida saab jäädvustada. On keeruline või isegi võimatu sünnipärast annet kirjeldada või sellest kirjutada.